Reflektsioon Õpikeskkondadest ja õpivõrgustikest

VI teema: õpivõrgustikud

Ülesanne

Kuidas ma oma eesmärgid täitsin:

Kursuse alguses poleks ma kunagi uskunud, et külastan niipalju erinevaid keskkondi. Samuti tekkisid oma lemmikud ja oskus neid kasutada. Mulle meeldis kodutööde ülesehitus, mis kannustas võimalikult palju erinevaid keskkondi proovima. Valitud materjalid ja artiklid olid inspireerivad ning tõstsid inglise keele oskust

Mis minu jaoks töötas ja mis mitte?

Kursuse ülesehitus oli loogiline ja õppejõududega kohtumine, mille käigus tegime läbi praktilisi ülesandeid, meeldis. Samuti aitas see kaasa omavahelistele kontaktidele. Kommenteerimine osutus ikkagi raskeks, sest pigem oli tegemist oma koduste ülesannete tähtajas püsimisega. Tublilt aitas kaasa Feedly keskkond sellele tublisti kaasa. Väga palju aitas ja kannustas teiste tööde jagamine ja lugemine, mille tulemusel teema ring oluliselt laienes. Hetkel on veel tunne, nagu astuks maha karussellilt-pea käib ringi, aga see on meeldiv.

Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema?

Vaeva pean nägema veel enda jaoks e-portfoolio tekitamisega. Kavatsen mõne asja, mille õppinud, videona valmistada, sest siis see kinnistub pikaaegselt. Samuti pole leidnud veel päris oma välist õpikeskkonda. Tahan selle valida koos sõpradega, siis on lihtsam selle omandada ja kasulikud asjad üle leida

Minu tugevused ja nõrkused?

Tugevuseks on see, et tegelen õhinaga asjadega, mis õpetavad mulle uusi võtteid. Kursust läbi tehes mõistsin, et see on just aine, mille pärast magistriprogrammi tulin, kuid ei osanud eales arvata, et see kujuneb sedavõrd huvitavaks. Nõrkuseks on see, et pole veel päris valmis saanud oma „töölauaga“. Aeg-ajalt tuleb taas meelde mõni keskkond, millesse kasutajakonto lõin, kuid nüüd ei meenu enam selle tähendus. Seetõttu pean järjepidevalt neid külastama. Deliciousi järjepidev külastamine peaks seda leevendama.

Mida teen järgmisena? Vaatan üle kursuse materjalid. Vajalikumad lingid neist koondan blogisse. Kuna lõin konto Twitteris, siis tahan kelleltki abi saada selle efektiivseks kasutamiseks. Teen oma blogi paremaks ja loen kaasõpilaste postitusi.

 

 

Õpivõrgustikud

VI teema: õpivõrgustikud

Ülesanne:

Mida tähendab minu jaoks õpivõrgustik? Mis on need tunnused, mis on omased (õpi)võrgustikele?

Esmalt üritan alati enda jaoks defineerida põhimõisted.

Õpivõrgustiku osalejateks on eelkõige isikud, keda seob tugev püüd koostöö, jagamise ja professionaalse ühistöö kaudu. Põhiväärtusteks on informatsioonile ja materjalile ligipääsetavus, läbipaistvus ja omavaheline suhtlus (Couros 2010).

Juba eelpoolmainitud mõisted viitavad sotsiaalse kognitiivse õpiprotsessile. Lihtsalt öeldes õpib inimene teise inimese tegevuste vaatlemise kaudu. Just seetõttu on minu jaoks lähtekohaks reaalne õpe või kursus. See loob minu jaoks inimeste grupi, kellega tekkivad ühishuvid ja eesmärgid.

Ma poleks kunagi hakanud blogi looma, RSS-e paigaldama või kommenteerima, ilma, et suudaksin seda seostada oma eesmärkidega. Isiklikult tunnen, et pean olema ennem inimesega kohtunud, kui hakkan temalt nõu küsima või tema mõtteid kommenteerima. Seetõttu on õppevõrgustik minu jaoks usaldusväärsete ja ühise eesmärgiga seotud inimeste kogum.

Siinkohal toon paralleeli oma klassivendadega, kellega pea igal laupäeval lõpuklassides käisime kooli võimlas korvpalli mängimas. Meid ühendas kõiki õppimine, kuid läbi ühise ajaveetmise, võistlemise kasvas meievaheline usaldus ja sõprus millekski kestvamaks kui seda on üks kool.

Õpivõrgustik on keskkond. Kus igaüks saab küsida, otsida ja avastada asju, mis on seotud tema huvidega. Seetõttu on ühine huvigrupi koondumine mingi kindla teema kaudu oluline. Seetõttu mõistan hästi, miks koonduvad haridustehnoloogid, reaalainete õpetajad oma võrgustikesse.

Minu jaoks on need nagu erineva arhitektuuriga eramud, millest mõnel veidi kõrgem aed kui teisel ning materjalidki erinevad (puidust, kivist). Heitsin pilgu haridustehnoloogide „eramusse“ ning mõistsin, et pelgalt virtuaalne võrgustik ei tööta. Selleks on vaja seminare, õpikodasid ja ka vahetult kooskäimisi, mis toidavad ühistegevust. Mulle on jäänud mulje, et igas võrgustikus on keegi tuumik nn. „maasool“, kes võtab enda õlule materjalide jagamise, valmistamise ning seminaride korraldamise. Vastava keskkonna depositoorium on tõeline varade kogum, mis annab olulise lisaväärtuse ja seda ka neile, kes vahetult sinna võrgustikku ei kuulu.

Õpivõrgustik on nagu taim , mida on pidevalt vaja kasta ning kasv seisneb liikmete kasvus ja omavaheliste tegevuste kaasatuses. Siinkohal on oluline, et ükski taim ei „närtsiks“. Pean sellega silmas, et sagedasti kerkivad üles õpilase jaoks keerukad küsimused ning neid kõiki ei anna lahendada veebivestluse teel. Vaja on saada füüsiliselt kokku ja probleem koos läbi lahendada, et järgmine kord oleks kergem ja on tekkinud „telling“, mille abil saab renoveerimist jätkata.

Olen mõelnud, et kas kaks või kolm inimest on juba õpivõrgustik. Pean silmas oma kursuselt Erkit, Tiitu, kellega olen kõige tihedamalt lävinud. Eestlaslikult raske on mul abi paluda. Nüüd olen jõudnud niikaugele, et suhtleme ka kooli väliselt Facebookis või Google keskkonnas.

Plaanin tulevikus osaleda mõnel HITSA üritusel või õpikojas ehk siis „võrk võrgutab“. Kogu käesolev õppeprotsess on olnud inspireeriv, aga vajan kokkupuudet ka teiste võrgu liikmetega, et mõista väliskeskkonda paremini ja käia kaasas muudatustega.

Õpivõrgustik on inspireeriv ja seal pidi ajataju kaduma. Sama on ju toredate inimeste seltsis, kellelt kuuled huvitavaid uudiseid või kasulikke nõuandeid.

Õpivõrgustik kasutab avatud sisu ja vabavara. Mida suurem hulk inimesi, seda suuremad võivad olla nõudmised, kuid üks on selge- naljalt keegi ei taha midagi maksta. Seetõttu on esmatähtis funktsionaalsus ja materjalide levitamise/üleslaadimise lihtsus. Samuti on oluline sotsiaalmeedia tark kasutamine. Olen kasutanud nii Flickrit, Youtube´i kui Deliciousit, kuid pole veel mõisted nende keskkondade kogu potentsiaali.

Keskkondadega tutvudes mõistsin kui oluline on õpivõrgustikes oma profiili kujundamine. Mida suurem võrgustik, seda suuremat rolli hakkab kujundama see osa minust, mida avaldan. Olen olnud pikka aega skeptiline, kuid arvan, et oma profiili teatav avanemine on usaldusväärsust kasvatav. Näiteks Flickerist fotode taotlemine on avalikustatud profiili vs Avatari taha pugemise asemel märksa mõistlikum. Siiski erinevates keskkondades võib lubada erinevaid rollimänge Berlanga et al. (2007)

Olen mõelnud sellele, kas minu õpivõrgustik (aineblogi, Flickr, Delicios, Evernote) jäävad püsima ka tulevikus. Julgen neid kõiki nimetada õpivõrgustiku osadeks. Ehkki olen avanud vähemalt 15-s erinevas keskkonnas kontod, hakkab kujunema koduküla, mida soovin teistega jagada.

Nii nagu on andmise ja kinkimisega, nii on ka õpivõrgustikuga. Hetkel olen ise rohkem saaja ja küsija rollis, kuid ka käesolev postitus ning artiklite läbitöötamise peegeldus loob andmisrõõmu. Seda nii endale kui kaaskursuslastele.

 

 

Kasutatud kirjandus

1. Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. In G. Veletsianos (Ed.). Emerging Technologies in Distance Education. Athabasca University Press
2. Berlanga, A. (2007). Functionality for Learning Networks: Lessons Learned from Social Web Applications. Presentation at the ePortfolio Conference. October, 18-19, 2007, Maastricht, The Netherlands

E-portfoolio ja pädevused

Ülesande link:

V teema: e-portfoolio ja pädevused

Ülikooli sisseastumiskatsetel küsiti, kas oman isiklikku e-portfooliot. Tõepoolest see oli esimene kord kui taolist sõna kuulsin ja mul on hea meel, et sedapuhku saan kirjutada objektist, mis on nüüd minu jaoks sisu omandanud

Alustan definitsiooniga, mis on Helen Barretti poolt sõnastatud ehk s.o kogumik õppija poolt loodud, valitud, järjestatud, reflekteeritud ja esitletud materjalidest, tõendamaks õpitust arusaamist ja personaalset arengut teatud ajavahemiku jooksul Barret (2010).

Minu jaoks on e-portfoolio pigem ametipõhine C/V kombineerituna isikliku arenguga. Ehkki portfoolio propageerijad rõhutavad reflekteerimise ja kogemuste lahtimõtestamise tähtsust, pakub seda piisavalt blogi keskkond. Mul on raske ka võimaliku tööleandja seisukohalt lugeda kellegi reflektsioone. Teiseks kannavad minu reflektsioonid isiklikku puudet, millest C/V funktsionaalsust kandva keskkonnas puhul soovin distantseeruda.

Näen isikliku portfoolio koostamisel mõtet. Toon selles välja kolm funktsionaalsust:

1. a) Hindamisportfoolio ehk oskuste demonstreerimine kutsestandardi suhtes;
2. b) Esitlusportfoolio ehk kvalifikatsiooni, oskuste demonstreerimine
3. c) Personaalse arengu portfoolio. Pean siin silmas hariduse ja tegevuse planeerimist

Algajana näen, et portfoolio toetab minu arengut. See annab võimaluse süsteemselt koguda kokku kutset puudutavaid töid ning planeerida isikliku arengut.

Vaatasin nii ELGG kui Mahara e-portfoolio lahendusi. Mahara puhul meeldis selle lihtne ülesehitus. Olen muutumas erinevates keskkondades kontode loomisel ettevaatlikuks, sest meilboksi on laekumas iga päev erinevad teavitused liitunud keskkondadest. Mõnikord on tunne nagu vabamajapidamislaudas, kus küll on valgust ja vabadust aga nö. päris oma digikodu veel puudub. Mahara juures on meeldiv see, et saab erinevaid vaateid luua ja tagatud on privaatsus.

Privaatsus on paljude mine eakaaslaste jaoks võtmesõna. Paljudel puudub isegi facebook, rääkimata muudest suhtlusvõrgustikest. Eestis peab arvestama, et paljudes ametkoha konkursidel tehakse läbi googeldus taustkontrolli raames, logides erinevatesse andmebaasidesse. Turul pakutakse ja on kasutusel andmebaasid, kus on kirjas ka sotsiaalvõrgustike kommentaarid ja arvamused, rääkimata seostest. Seetõttu piisab valedest sõpradest või ööelu piltidest, et pidurdada tööle saamise võimalust. Ilmselt toob mõnevõrra leevendust Google keskkonnast kustutamise võimaluse taotlemine. Eeltoodu pärast eelistan avatare või varjunime.

ELGG tundus kaasaegsem ja „värvilisem“, aga see kangekaelne püüd siduda end mingi kogukonnaga tekitab kõhedust. Samuti vajadus taas arvutisse programm installeerida (Maharal ka).

Arvestades eelkõige C/V ja enesearengu funktsionaalsusest lähtuvat keskkonda, siis pigem kaaluksin Maharat. Ometigi tekkib küsimus, miks eestlasena pean kasutama inglise keelset keskkonda. Rahvusvahelisel tasandil kandideerimisel on see suur pluss, kuid eesti siseselt pigem keeruline.

Kavatsen kasutada e-portfooliot tehtud tööde talletamiseks. Pean silmas digitaalseid töötlusi, kui ka olulisemaid kursusetöid. Samuti laadin sinna ISTE haridustehnoloogiliste pädevuste hindamismudeli.

Tore, et Eestis on välja töötatud õppejõudude ja õpetajate haridustehnoloogilised pädevused.

2000.a. Vabariigi valitsuse määruses õpetajate koolituse raamnõuetes mainitakse  õpetaja kutsestandardi 5. peatükis „Kutseoskusnõuete“ all detailsemalt digitaalseid oskused:

1) oskab kasutada IKT riist- ja tarkvara, sh õpiprogramme ja veebipõhiseid õpikeskkondi;

2) tunneb IKT-põhise aktiiv- ja projektõppe põhimõtteid ja metoodikat ning oskab neid aineõppesse integreerida;

3) oskab valmistada elektroonilisi ja veebipõhiseid õppematerjale;

4) oskab leida infot ja leitud infot/allikaid/materjale kriitiliselt hinnata, materjale refereerida ja nendele korrektselt viidata;

5) oskab kasutada erinevaid IKT vahendeid oma tööde vormistamiseks ja esitamiseks (nt e-portfoolio, koduleht jmt) ning andmete süstematiseerimiseks;

6) järgib veebipõhise informatsiooni ja intellektuaalse omandi kasutamise häid tavasid;

7) teab IKT kasutamisega seonduvaid ohte enda ja õpilaste tervisele, sotsiaalsele ja vaimsele arengule, oskab neid vältida õppeprotsessis (Laanpere ja Tammets (2009).

Ülaltoodu on minu jaoks makrovaateks, mis loob hea arusaama keskkonda kujundavatest ootustest. Siiski on isiklikus lähiarenguplaanis roadmapiks ISTE digipädevuse standardil põhinev õpetajate haridustehnoloogilist pädevuste hindamismudel, mis oma detailsuses on hästi mõõdetav.

Tuleviku osas arvan, et taolised hindamismudelid on pidevas muutumises. Mind ennast aitab see kindlasti teatud läveni jõuda, kuid hiljem teatud taseme juures võib see kaotada oma tähenduse. Samuti olen seisukohal, et mitmed IT firmade tippspetsialistid valdavad juba enamusi nendest pädevustest, küll aga on märksa suurem mure, kuidas meie vanema põlvkonna õpetajaskond suudaks sellega üht sammu astuda kasvõi õpetaja haridustehnoloogilisel tasandil, mina ise sealhulgas.

Kasutatud kirjandus

Laanpere, M; Pata, K. (2009). Haridustehnoloogia käsiraamat. Loetud aadressil http://www.scribd.com/doc/13822390/Tiigriraamat

Barret, H. (2010) Balancing the Two Faces of ePortfolios. Educação, Formação & Tecnologias, 3(1), 6-14. Available online: http://eft.educom.pt

Tehnoloogiad ja standardiseerimine

Küsimus vastusele (Teet Uuemõis):

Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine

Tutvusin esmalt vookogudega. Olen auditiivne ja visuaalne õppija. Lugemismaterjal oli nii hea, et tegin ühe “suletud blogi”- nii öelda enda katsetuste ja ajakohase talletamiseks. Lõin seal lingi käesoleva teema materjalidele. Käesolevat kursuse eristamiseks aga lõin alamlehekülje. Lisaks tahan youtube keskkonnast alati vastava teema kohta videot vaadata. Võimalusel loon kohe kasutajakonto uues keskkonnas ja siis paralleelselt videot kerides, teen oma kontoga samad etapid.

Feedly keskkonnast olin kopeerinud eelmine tund meie kursuse blogid. Tunnistan kohe, et ei saanud alguses aru, millega on tegelemist ning abi andis Hans Põldoja. Arvasin, et Feedly on võlukepike, kus lihtsalt saan uusi postitusi lugeda. Postitused on mõnusalt reastatud ja ainuke mis nõuab lisa kasutajamugavuse arvelt on asjaolu, et peab minema kommenteerimiseks teisele veebileheküljele.

Ma armastan selliseid youtube videosid, mis ühendavad kahte keskkonda. Leidsin ühe sellise ja lisan siinkohal. Videos ühendatakse feedly ja netvibes (ka viimasesse tegin konto).

Millegipärast nägin netvibes väga palju vaeva kahe bloogipostituse voo lisamisel. Niipea kui hakkasin teise blogi voolinki lisama, kadus eelmine ära. Lõpuks pärast mitmeid kustutusi, asi õnnestus ja tulemus on märksa parem kui feedly keskkonnas.

Ka Evernote oma lihtsuses on võluv. Olin sellest keskkonnast varem kuulnud, kuid nüüd on see lõpuks olemas. Tundsin ammu puudust lingikogust. Netvibes, feedly ja Evernote on nüüd selles keskkonnas koos youtube linkidena. Kasutasin Evernote funktsioonide õppimiseks alljärgnevat videot:

Värskendasin konto Twitteris ja sain hr. presidendiga sõbraks. Kas Twitteri linnuikooni tõttu nimetatakse antud keskkonna kommentaare säutsumiseks? Ehkki kasutajaskond tundub esmapilgul märksa akadeemilisem kui Facebookis, siis oleksin oodanud pikemaid aramusi kui 1-2 lauselisi kommentaare.

Uurisin teisi õpihaldussüsteemi standaredeid nagu SCORM ja Experience API. Kahjuks jäid need mulle arusaamatuks ja kaugeks. Arvan, et need vajaksid tunnis lisatähelepanu ja selgitusi. Tõsidust SCORM-le lisab ainuüksi juba asjaolu, et standard on välja töötatud USA kaitseministeeriumi poolt. Arvestades, et Experince API on selle laiendus, siis on standard eriti väärikas.

Üritan nüüd Netvibes keskkonna abil saada kiiremini jälile uutele postitustele, samas mitte feedlyt unustades.

Nende keskkondade uurimisel ilmneb üks asjaolu- ajataju kaob ning toores trots ei luba enne lõpetada, kui oodatud funktsionaalsus on end uues keskkonnas avanenud.

Õpikeskkona defineerimisest ja visualiseerimine

2.kodutööBKodutöö ülesane püstituse link:

Õpihaldussüsteemide perspektiivist

Ülesanne:

http://opikeskkonnad.wordpress.com/2014/09/22/ii-teema-opihaldussusteemid-ja-sotsiaalse-meedia-vahendid/

Õpihaldussüsteemide perspektiivist

Teet Uuemõis

 

Minu kogemus õpihaldussüsteemidega piirdub praeguse kursusega. Seda enam olen külastanud Moodle, IVA, Ilias ja Viko õpihaldussüsteeme. Neid võrreldes on arusaadav, miks Moodle nii Eesti haridusmaastikul kui mujal maailmas on suurimate kasutajate arvuga õpihaldussüsteemiks. Just Moodlel on sedavõrd palju liideseid ning erinevaid võimalusi haldamiseks, ligipääsuks ja adminstreerimiseks.

Pärast Moodle keskkonda oli tunne teisi õpihaldussüsteeme proovides, et tegemist oleks justkui Suure Peetri väikse vennaga. IVA ja Viko olid mõlemad sümpaatselt lihtsad, kuid nad katsid hädavajaliku – nagu tööde teostamine, teemade liigendamine, foorum jne. Meeldiv on see, et mõlemad „Väiksed Peetrid“ ei taotle ambitsioone osutada ettevõtetele teenust vaid jäävad kursuse põhiseks, mida on hea kasutada kindla distsipliini õppel ja teevad õpilaste elu lihtsaks.

Omaette süsteemi moodustavad Edufeedr, Edutizer, Ilias. Neid iseloomustab soov osaleda nii kooli, ülikooli kui korporatiivsel turul. Seetõttu pakuvad nad laialdasi võimalusi. Huvitav omadus oli sisemeili kasutamisvõimalus.

Kõigile neile „Suur Peetritele“on aga väljakutse esitanud sotsiaalse meedia vahendid nagu Facebook, Vikid, ajaveeb ja Evernote jne. Seetõttu on paratamatu, et õpihaldussüsteemid võimaldaksid ühendusi sotsiaalmeediaga.

Samas arvan, et nii mõnelegi veebi või turundusspetsialistile on peavaluks statistika kogumine, mis on laekunud sedavõrd arvukatest sotsiaalmeedia kanalitest. Õpihaldussüsteemid, aga on sunnitud arvestama inimeste erinevaid sotsiaalmeedia vahendite eelistatust.

Näen, et lähimas tulevikus on paratamatu sotsiaalmeedia konsolideerumine. Kuna sotsiaalmeedia oma struktuurilt nõuab mitte üksnes õpihaldussüsteemidelt, vaid mistahes teistelt keskkondadelt jõupingutusi oma struktuuri, väljundi ja kasutusliideste kohandamiseks, siis kulutused ja efektiivsus on paratamatult teeviidaks sotsiaalmeedia konsolideerumisele.

Samadel põhjused ehk efektiivsus ja kulude kokkuhoid, mis viivad sotsiaalmeedia konsolideerumisele, aitavad elus hoida õpihaldussüsteeme. Vähesed inimesed on võimelised ise ilma kõrvalise abita haldama õppeprotsessi. Hädavajalik on kindla ja koduse keskkonna loomine, mis ühendaks õppurid, õpetajad ning ressursid ja aitab „prääniku abil“ (loe: sotsiaalse meedia vahendid“) kaasa õppeprotsessi ülevaatlikkusele, efektiivsusele ja teatud raamides püsimisele.

Privaatsus on muutumas järjest aktuaalsemaks. Tony Bates on oma blogis väljendanud arvamust, et nii õpilased kui õpetajad soovivad kritiseerida ettevõtteid ja poliitikuid ilma, et informatsioon paiskuks Facebook avarustesse. Seetõttu pakuvad õpihaldussüsteemid suuremat turvalisust ehkki mitte täielikult (Bates, 2012).

Teine oluline aspekt õpihaldussüsteemi juures on see, et paljud õpilased nendehulgas mina, vajavad juhendajat (loe: õpihaldussüsteemi + juhendajat) , et harjutada töötama uute süsteemide ja võrgustikega. Iseäranis on teema aktuaalne nende õppurite puhul, kes ise initsiatiivi ja erinevate sotsiaalse meedia vahendite kasutuskogemust ei oma (Thorneycroft, 2012).

Siit on põnev tõmmata paralleeli koduse Eestiga. Enamuse elanikkonna teadmised sotsiaalmeedia keskkondadest on kahjuks väikesed. Teada-tuntud on Facebook ja Google, kuid ülejäänud alternatiivsed keskkonnad on paraku „valgeteks laikudeks“.

Olin positiivselt üllatunud, kui avastasin enda jaoks wiki ja Evernote keskkonnad. Taolised vajaduspõhised keskkonnad on algatuseks suurepärane stardipauk keerukamate keskkondadega süvatutvumiseks.

Tulevik kuulub neile kavalatele „veebilogistikutele“, kes suudavad olulise osa õppest integreerida kindlate sotsiaalmeedia keskkondadega, mis pärast jätavad selle kasutajale kindla käitumis- ja kasutamismustri. Seetõttu pole karta, et õpetajatel, haridustehnoloogidel ega õpihaldussüsteemidel töö otsa saaks. Kasvab hoopis defitsiit ja loodetavasti ka sissetulek nendes sfäärides.

 

 

Kasutatud kirjandus

1.Bates, T. (2012, 4.aprill). Why learning management systems are not going away (ajaveebipostitus). Loetud aadressil http://www.tonybates.ca/2012/04/04/why-learning-management-systems-are-not-going-away/

2.Thorneycroft, S. (2012, 13.september). The post-LMS non-apocalypse (ajaveebipostitus). Loetud aadressil http://sarahthorneycroft.com/blog/2012/09/13/the-post-lms-non-apocalypse/

 

Sissejuhatatus: Õpikeskkond-selle tähendus minu jaoks (Teet Uuemõis)

Link ülesandele:
http://opikeskkonnad.wordpress.com/2014/09/08/i-teema-opikeskkonnad-2/Õpikeskkond on minu jaoks informatsiooni kogum, millega suhestudes teisenevad senised teadmised sünteesis uutega. Taoline süntees võib olla ajendatud uudishimust, vajadusest tõsta kvalifikatsiooni, tõusta karjääriredelil või uute kultuuride mõistmisest.
Õpikeskkond on minu töökoht, kus puutudes kokku erinevate inimestega, pean üha rohkem õppima, kuidas end väljendada, mil viisil ja mis mahus jagada informatsiooni ning osaleda protsessides, mis on olulised eesmärkide täitmise seisukohast.
Defineerimata õpieesmärki võib õpiprotsess muutuda omamoodi vegeteerimiseks või piirduda juhuslikku laadi informatsiooni käitlemisega. See on nagu sõprade facebook postituste lugemine, mil aeg-ajalt võib kohata üles laaditud materjale, mille sisu jääb pealiskaudseks.
Seetõttu ühinen Terje Väljataga arvamusega, et õpikeskkonna peamisteks rollideks on motiveerida õppijat, pakkuda õpitegevuseks ja loovaks eneseväljenduseks vajalikke võimalusi ning toetada püstitatud eesmärkide realiseerimist Väljataga, Pata ja Priidik (2009).
Minu jaoks on õpetajal kõige suurem roll õpikeskkonna atraktiivseks loomisel. Gümnaasiumile tagasi mõeldes on lemmikainete kujunemises õpetajal põhiroll. Oluline polnud alati mida ta rääkis, vaid see, kuidas ta oma sõnumit illustreeris. Kuna lemmikaineks oli ajalugu, siis on mällu sööbinud värvilised tabelid põnevate ajalooliste stseenidega. Pilt lõi sideme õppega, kuid pani mind samas juurdlema, mida inimesed tundsid ja reageerisid taolistel hetkedel. Mida köitvam on kujund, seda enam suudan sellega mõttes silla luua.
Lisaks samastub minu jaoks õpetaja õpitavaga. Välimus, kehakeel, ilmselge ainekeskne sümpaatia ning individuaalne veidrus loovad kogumina tervikikooni. Seda ikooni käivitades ootan õppijana uut kogemust. Huvitava ja meeldiva õppejõu puhul seostan selle isikuga ka kõike muud meeldivat; mulle näib et ta jagab samu väärtusi mida mina ning õppeprotsessis tunnen tema väljendustes enda mõtteid.
Kuna aga õppekeskkond pole sugugi sanatoorium, siis on minu jaoks õpetaja osalemine selles keskkonnas live-na paratamatu. Videokonverents, Lync ühendused ja Skype ei loo minu jaoks piisavalt tugevat õpikeskkonda. Eriti puutudes kokku uue ja harjumatuga soovin tahtmatult, et õpikeskkonnas oleks füüsiliselt õpetaja, kellele saab esitada küsimusi ja näha inimese vahetuid reaktsioone.
Kujutades õpikeskkonda hoonena, siis hoone vundamendiks eelistan beheivioristlikus stiilis alusblokke, mille ladujaks on usaldusväärne õppejõud. Andes endale aru , et tänapäeva kognitiivse õppeprotsessi vahetuks osaks on lävimine interaktiivse kogukonnaga, ei saa kogukond luua vundamenti.
Tore on õpikeskkonna juures see, et saan panna käed külge ning minu töö jälg jääb igal juhul maha. Kui aga midagi valesti läheb, siis abivalmis keskkonna liikmed saavad anda nõu ja koostöös viia sisse parandused. Enesekeskne eestlane õpib tegema koostööd ning endassetõmbunust saab aktiivne kogemuste jagaja.
Siinjuures on õppeprotsessis väljakutseks mitte lihtsalt kopeerida osalejate tegevusi, vaid avastada uusi efektiivseid virtuaalse õppekeskkonna kommunikeerimivorme Dillenbourg, P., Schneider, D., Paraskevi, S. (2002).
Kui juba õpikeskkonna sisekujundus omab suurt tähtsust, sest uurimused näitavad, et ümmargune klassiruum toetab sotsiaalseid ja omavahel läbijaid õppijaid ning avatud klassiruum toetab kognitiivset, stiimulit otsivat õppijat, siis seda hädavajalikum on modernse õppekeskkonna kujundamine (Hiemstra (1991).
Hiemstra, R. (1991). Creating Environments for Effective Adult Learning. San Francisco: Jossey-Bass. Loetud aadressil http://www-distance.syr.edu/leindex.html

Mõni kogukond on nagu maja siseviimistlus või tapeet, mida kiirremondi läbi viies on võimalik vahetada või seinu üle värvida. Hoone karkassiks on aga kujunevad sõbrad, kes on läbi immutatud ühiselt jagatud väärtushinnangute ja vastava aine huvi ning individuaalse kordumatu kogemusega.
Õpikeskkonnad teeb väärtuslikuks see et „nad püüavad õppimist hallata ja organiseerida, integreerides ja süstematiseerides õppija eest võimalikult suure osa õpikeskkonnast ja õpitegevusest“ Väljataga,T., Pata, K., Priidik, E. (2009).
Virtuaalne keskkond iseeneset on allikaks põnevatele stsenaariumitele.
Näiteks: Külastus virtuaalses muuseumis, mida vaataja saab külastada vastavalt enda poolt loodud valikutele eelistades kas kunsti koolkondade põhist, ajaloolist või maade põhist marsuuti Dillenbourg, P., Schneider, D., Paraskevi, S. (2002).
Kuna inimesena olen mugav, siis kindlasti tunnen huvi ja külastan palju erinevaid õpikeskkondi. Arvan, et mingi õppekeskkond jääb koduks ning ülejäänud keskkonnad meenutavad naabreid, mille kardinate taha on mõnikord põnev pilk heita, kuid kodu koorik jääb ikkagi paremaks kui võileib võõrsil.

Kasutatud kirjandus:
1. Dillenbourg, P., Schneider, D., Paraskevi, S. (2002). Virtual Learning Environments. In A. Dimitracopoulou (Ed.), Proceedings of the 3rd Hellenic Conference on Information & Communication Technologies in Education (pp.6, 11). Rhodes: Kastaniotis Editions.
2. Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat (lk. 11-14). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
3. Hiemstra, R. (1991). Creating Environments for Effective Adult Learning (p.17). San Francisco: Jossey-Bass.

Minu esimene postitus:Enda tutvustus ning õpileping

Ülesande link:

I teema: Õpikeskkonnad

Lühitutvustus: Minu nimi on Teet Uuemõis.Olen 47-aastane õpihimuline informaatika õpetaja õppekava magistrant.
Selle sammuni viisid järgmised asjaolud:
1. Alates vanavanaisast, kes oli koolmeister, on kõik esivanemad olnud otseselt või kaudselt olnud seotud õpetamisega;
2. Olen tegutsenud töökohas 10 aastat sisekoolitusega ning tahtsin uusi vorme ja tarkust koguda;
3. Keskeakriisi seletamatu mõju, mis avaldub uudishimus ja soovis ajaga kaasas käia;
4. Rõõm anda edasi õpitut ja aidata nii kolleege kui lähedasi;
5. Saada pedagoogilist alusharidust, mis seni puudus.

Sotsiaalmeedia on seni piirdunud facebooki kasutamisega. Ilmselt on see tingutud panga staazikas töötajas väljakujunenud diskreetsusest ja soovist mitte jagada soovimatut infot.
Arvutit olen töökohas kasutanud alates 1992.aastast, kuid koju ostsin esimese arvuti alles 4 aastat tagasi. Alates sellest olen hakanud arvutit kasutama muudel kui tööotstarbelistel põhjustel.

Käesoleva kursusega soovin:
a) Parandada riistvara oskust. Lisaks tunnen huvi ja tahan katsetada erinevaid dokumentide säilitamise võimalusi (Google Drive, pilveteenus) ehkki Dropboxi olen kasutanud;
b) Omandada blogi tegemine ja selle efektiivne kasutamine;
c) Luua toimiv web-i põhine süstematiseeritud süsteem, mis toetab õpiprotsessi;
d) Luua professionaalsed kontaktid magistrantidega soodustamaks ühisõppimist, grupitööd ja oskuste vahendamist.
e) Mõista kursusest lähtuvad edasisi vajadusi õpiprotsessis

Õppima ajaendab mind sügav huvi, kuidas teadmisi efektiivselt jagada. Mind on alati köitnud tehnoloogia, mil viisil kaasaegset inimest koolitada köitval viisil ja selliselt, et lisaks õpitule kaasneks lisaväärtus uute web-i põhiste oskuste näol.

Eesmärgid saavutan sellega, et:
a) osalen kõigis loengutes;
b)loen läbi soovitava kirjanduse;
c)teen ennetähtaegselt kodutööd, et saaksin veel õigel ajal küsimusi esitada;
d) Jälgin blogipostitusi ja küsin nõu kaaslastelt
e) Vaatan Youtube´st teemapõhiseid videosid

Vahendid leian selleks pärast tööd õhtuti, kui olen oma 4-aastase Kristofer-Jakobi magama pannud ning mõne unetunni arvelt. Lisaks on veel mõned nädalavahetuspäevad.

Eesmärgid saavutan, kui suudan kõik tähtaegselt esitada, töötada läbi kõik tunnis esitatud materjalid, isiklik blogi on täiesti valmis moel, mis mulle endale meeldib. Lisaks tunnen end enam-vähem viitamisega koduselt; suudan vilunult leida teadusartikleid andmebaasidest ja ei jää teistest maha.