Teksti kohandamine õpiraskustega lapsele

 

  1. Otsi oma erialaga seotud tekst.
  2. Määra teksti raskusaste Lix.
  3. Lihtsusta tekstja leia lihtsustatud teksti raskuaste Lix.
  4. Koosta teksti juurde küsimused või ülesanded, kasutades Bloomi taksonoomiat.

 

Viirusetõrje

(Algtekst)

Viirusetõrje on mõeldud arvuti ja oma andmete kaitsmiseks. Lisaks korraliku viirusetõrje olemasolule peab silmas pidama, et arvuti turvaliseks kasutamiseks on vajalik ka pidev programmide uuendamine, sest uuendustega lapitakse kinni programmi loojate vigu ja turvaauke. Aastatega on viirustega seotud kahju kasutajale vähenenud, kuid sellegipoolest on viiruse näol tegemist ohuga, mis võib viia materjaalse või emotsionaalse kahjuni. Viiruste ja turvaaukude kaudu on võimalik koguda andmeid, käivitada teile teadmata arvuti lisaseadmeid (nt veebikaamerat) või kasutada teie arvuti resurssi teile teadmata eesmärkide nimel. (kollased36/sõnad79/laused4)

Viiruste ja antiviirustega seotud terminid*(kollased3/sõnad5/lause1)

Antiviirus  avastab pahavara (viirused, ussid, troojad jms). Antiviirused tuvastavad eelkõige neid ohte, mis on nende andmebaasides olemas.(kollased9/sõnad17/lause 2

Nuhkvaratõrje kaitseb arvutit nuhkvara eest nagu näiteks klahvinuhid, reklaamvara jne.(kollased6/10/lause1)

Personaalne tulemüür analüüsib/jälgib arvuti sissetulevat ja väljaminevat võrguliiklust ning kaitseb seda rünnakute eest.(kolased8/13/lause1)

Proaktiivne kaitse (HIPS) jälgib programmide ja operatsioonisüsteemi tegevust. Kui mõni programm üritab  teha potentsiaalselt kahjulikku tegevust, peatab HIPS selle programmi enne, kui see jõuab süsteemi mõjutada. Tihti küsitakse kasutaja käest, kas antud toiming võib jätkuda, või peaks selle blokeerima.(kollased16/39/lause3)

Antiphishing blokeerib veebilehti, mis püüavad varastada sensitiivseid andmeid (krediitkaardi, paroolid jne) ning nakatada arvutit. Reeglina on kaasaegsetel viirusetõrjetel õngitsemisvastane kaitse sisseehitatud koos pahavara kaitsega. Nii blokeerib veebi kontrolliv komponent koos õngitsemislehekülgedega ka pahavara lehekülgi.(24/34/lause3)

Rämpsposti tõrje (AntiSpam) takistab soovimatute e-kirjade jõudmist postkasti. Teisisõnu rämps- ja andmepüügikirjade filtreerimine postkastis.(11/14/lause2)

Reklaami blokeerija (Adblocker) – blokeerib soovimatud reklaamid/hüpikaknad. Lisaks võib aidata takistada pahavara levikut arvutisse, kuna blokeeritavad objektid võivad olla ka Flash reklaamid, mis võivad reaalselt arvuti nakatada, kui arvutis on kasutusel vana Flash Playeri versioon. (19/35/lause2)

 

Suuremaid kui 6-tähelised sõnad:36+3+9+6+8+16+24+11+19)=78+24+11+19=113+19=132 sõna

Sõnu kokku: 79+5+17+10+13+39+34+14+35=246

Lauseid kokku: 19 lauset

Sõnade arv/lausete arv (lause keskmine pikkus)= 246/19=13

Pikkade sõnade %=132/246*100=54%

Liita lausepikkus ja pikkade sõnade esinemisprotsent(LIX) on 13+54=67 (Teksti raskusaste: VÄGA RASKE.

 

Lihtsustatud tekst

Kuidas arvutit kaitsta

Nii nagu inimesel, on ka arvutil viirused. Esmase kaitsena on vaja arvuti programme uuendada. Tee seda pidevalt, kuna uued programmid on turvalisemad kui vanad. Viirus võib arvuti lõplikult rivist välja lüüa kui ka valmistada selle kasutajale kannatusi. Viirused võivad koguda isiklikke andmeid ja panna tööle seadmed. Lisaks võivad viirused panna teise arvuti tööle õelaks eesmärgiks (näiteks saatma viirusega sõnumeid).

Viiruste ja nende kaitsega seotud mõisted:

Antiviirus-leiab viirused arvutis üles. Näiteks troojad ja ussid;

Nukkvaratõrje – kaitseb viirusega reklaami eest ja klahvi vajutuste jälgimise eest;

Tulemüür- kaitseb info eest, mis tuleb nii sisse kui välja;

HIPS- jälgib, et programmid ei teeks midagi tavatut ja vajadusel peataks kahjuliku tegevuse. Teate korral kasutaja saab valida, kas jätkata või mitte tööd arvutiga;

Antiphishing- tõke veebilehtedele, kus on oht andmete varguseks ja viirusega nakatumiseks;

Antispam- Hoiab ära rämpsposti jõudmise. Samuti ei luba meile, mis võivad isikuandmeid varastada.

Adblocker- blokeerib viirusega reklaami.Võivad kasutada ära juhust, kui arvutis on vanad programmid.

Sõnu: 156

Pikki sõnu:60

Lauseid:19

Sõnade arv/lausete arv (lause keskmine pikkus)=156/19=8

Pikkade sõnade %=60/156*100= 38

LIX= 8+37=46 (Teksti raskusaste: KESKMINE)

Küsimused Bloomi taksonoomia alusel:

  1. Teadmine (mäletamine). Millist abinõu tuleb rakendada arvuti esmaseks kaitseks viiruste eest?
  2. Mõistmine (tõlgendamine). Millised ohud tulenevad tundmatutest e-kirjadest ?
  3. Rakendamine (kasutamine). Mida ette võtad, kui sinu arvutisse ilmuvad vilkuvad reklaamid ?
  4. Analüüs (osadeks jaotamine). Võrdle enda poolt valitud 2 viirusetõrje programmi nende leviku, platvormide ja kaitsefunktsioonide alusel.
  5. Süntees (arendamist vajavad oskused). Oled endale äsja soetanud uue sülearvuti Windows 10 operatsioonisüsteemiga. Koosta oma koduarvuti viirusekaitse paketi;
  6. Hindamine (hinnangu andmine). Hinda oma kooli arvutiklassi sisekorda viiruste kaitse seisukohast. Kehtesta valikukriteeriumidvähemalt 4-s kategoorias: ligipääsetavus, tulemüür; viirusetõrje ning tarkvara ja anna neile hinnang koos soovitustega, kas ja mida parandada.