Piltlugu

Vaata allolevaid linke

Piltlugu

Skeem

 

Reflektsioon aktiivõppe tunnist

Nädala sees nägin vaeva Labs plokkskeemiga. Nimelt ei õnnestunud mul kuidagi inglise keelseid silte eesti keelsete vastu välja vahetada. Kell 2 öösel kiristasin vihast hambaid ja klikkisin korduvalt kõik nurgad läbi. Eriti ajas närvi see, et kaks tubli naisterahvast olid seda suutnud ja see käis minu meheliku au pihta. Järgmisel päeval Tiina poolt saadetud abimelil abil suutsin tuvastada lehekülje all paikneva vaevu mürgatava edit menüü. Täna sain selgeks sealt importimise. Mõnikord tundub mulle, et vana hea windows ületab kasutusmugavuselt vabavara. Juba vabavara baasil tehtu pookimine blogisse on mõnikord omaette teadus.

Täna olin taas vastamisi silmi avava kogemusega. Selgus, et õpetüki õpidisaini osa sihtrühmaks on eelkõige kursuse disainer, mitte õpilased.

Materjali ette valmistades ning kodutööks lugemismaterjali joonides (olen selline “vana kooli mees” kellele on vaja olulised dokumendid välja trükkida), oli raske konteksti panna või segi eristada teineteisest mõisteid “parts of” või “kinds of”. Nüüd siis on selge, et mõlema puhul on tegemist mõistega, lihtsalt kinds of on mingi omataoline eraldiseisev ja kinds of millegi osa (näiteks täisnurkne kolmnurk).

Mõnikord võtab inglise keelsest mõistest eesti keelse mõiste jõudmiseni tükk aega. Inglise keelsst jutust saad aru, aga kui asi läheb mõistete peale, siis vajan eesti keelset nämmutamist nagu piimahammastega maimik.

Täna sai mulle taas eesti keel selgemaks. Sedapuhku: deduktiivne ja induktiivne strateegia. Induktiivse strateegia puhul alustatakse üksikjuhtude uurimisega ja liigutakse üldistamise suunas  ja deduktiivsel vastupidi . Detektiiv Sherlock Holms oli … Igatahes jätan meelde mõiste Deduktiivne nagu inglise keeles “deduct” ehk vähendama (suuremalt väiksemale).

Kirjutan endale kõrva taha 7+/- 2 tegevust korraga menüüde ülesehitusel. Sellistel puhkudel tahaks õelda nagu inglased õnnistavad kuningannat, et Jumal õnnistagu hr. Laanperet!

Õppetüki õppedisain

Küsimus:

http://edidaktikum.ee/et/content/%C3%B5ppet%C3%BCki-%C3%B5pidisain

Joonis + seletus vt.allolevat linki

Õppetüki õppedisain

Komponentide analüüs

ÕPIVÄLJUND:

Koostab retseptikogu wordpress keskkonnas lähtuvalt erinevatest kasutajaprofiilidest (laps, koduperenaine, üliõpilane) või erivajadustest (diabeetik, rase, allergik, taimetoitlane). Suudab anda retsepti lähtuvalt söögikorrast ning isiku kalori ja vedeliku tarbimise vajadustest.

MÕISTED: Blogi, kalor, mahuühikud, tihedus, küpsetusreziim (LISA: mõistekaart)

FAKTID:

Millised trendid toitumises hetkel maailmas aset leiavad;

Milline on inimese päevane energiavajadus (Kcal) ning veevajadus (ml)

Mitu söögikorda on soovituslik pidada

Alamtegevused:

1.Vaata Google või Delicious keskkonnas erinevaid retseptikogu logisid, valides välja 3 lemmikut;

2.Koosta lemmikvaliku kohta screencasting video, selgitades, miks sa selle valisid ning analüüsi lemmikblogi struktuuri, too välja mis on kasulik, mis liigne ja mis selles puudub

3. Võrdle kaaslasega teineteise valikuid ja koostage ühiselt parima toidublogi ülesehituse ja oluliste komponentide loetelu (menüü, pluginad, pildid, videod, lingid, sotsiaalmeedia, lehekülgede jaotusprintsiibid) kirjelduse slideshare keskkonnas.
4. Jagage kaaslasega omavahel ülesanded:

Üks uurib välja inimese päevase energia ja veevajaduse lähtuvalt vanusest ning teeb ettekande erinevate inimkategooriate (üliõpilane, laps, koduperenaine) toitumisharjumustest.

Teine uurib välja erivajadusega inimeste (diabeedik, rase, allergik) nõuded toidule. Koos luuakse ühistööna tavainimese ja erivajadusega inimese toidusedelid ja optimeeritakse toiduratsioonid vastavalt kalorsusele.

Koos luuakse igale kategooriale ja erivajadusele päevamenüü hommikuks, lõunaks ja õhtuks

5. Õpilased loovad blogi vastavalt punkt 3 ja 4 printsiipidele
6. Filmige diabeetikule toidutegemise video ja lisage see blogisse
7. Õpilased esitlevad projektori vahendusele rühmale blogit selgitades kuivõrd jõudsid oma eesmärgini ning mis jäi tegemata võrreldes algselt planeerituga. Mis olid suurimad takistused ülesande elluviimisel ja milliseid vigu nad edaspidi väldiks. Presenteerimisele tuleb kaasa võtta videos valmistatud toit ning rühma poolt valitud komisjon kuulutab välja maitsvama retsepti proovimaitsmise tulemusena.

Protseduur(1). Kasutades Google otsingumootorit, sisesta märksõna „cooking blog“ või „cooking receipts“. Leia 3 lemmikblogi ja salvesta lingid Delicious keskkonda

Protseduur(2). Installeeri arvutisse Screencast-o-Matic programm. Vaata Youtube keskkonnas programmi kasutusjuhendit. Tee oma väljavalitud blogi kohta õppevideo. Selgitades, miks see sulle meeldis ja mis puudus pikkusega kuni 7 minutit ja avalda Youtube keskkonnas;

Protseduur(3) Koosta võrdlev Excel tabel kaaslasega teineteise logidest lähtuvalt blogi struktuurist , disainist, kasutussõbralikusest ning leppige kokku ühised eelistused eeltoodud parameetrites koostades presentatsiooni slideshare keskkonnas

Protseduur (4) Üks partneritest kasutades Google otsingumootorit märksõnadega „energiavajadus“ ja „õige toitumine“ ning keskkonnast toitumine.ee määratle inimese päevase kalori ja veevajaduse ja koostab toidusedelid järgmiste tarbijakategooriate (üliõpilane, laps, koduperenaine) vajadustest lähtuvalt.

Teine partneritest kasutades veebilehekülge diabeet.ee ja toitumine.ee loob erivajadustega inimestele (diabeedik, rase, allergik) nõuded toidule ja koostisele ja kogusele.

Looge ühistööna tavainimese ja erivajadusega inimese toidusedelid ja optimeeritakse toiduratsioonid vastavalt kalorsusele.Koos looge igale kategooriale ja erivajadusele päevamenüü hommikuks, lõunaks ja õhtuks

Protseduur(5) Looge wordpress keskkonnas blogi vastavalt lähteülesande punktidele 3 ja 4.

Protseduur(6) Kasutades mobiiltelefoni ,tahvelarvutit või videokaamerat filmib üks kaaslastest teise kaaslase poolt toiduvalmistamist. Video pikkusega kuni 10 minutit lisatakse koostehtud blogisse

Protseduur(7). Võtke toit kaasa presenteerimissessioonile. Esitlege projektori kaudu oma blogi. Lisage kommentaar, mis ideed jäid realiseerimata võrreldes algselt planeerituga. Mis olid suurimad takistused ülesande elluviimisel ja milliseid vigu te edaspidi väldiks. Võtta videos tehtud toit kaasa maitsmiseks ja hindamiseks.

Lisa:  mõistekaart

Töö erialakirjandusega

Töö erialakirjandusega – Teet Uuemõis

Merrilli kivike-tiigis (A Pebble-in-the-Pond Model)

Õppedisaini mudeli eesmärgiks on tänapäevaste keerukate protsesside juures luua efektiivset õpet. Selle peamiseks edukaks eelduseks on võimalikult täpselt defineerida ülesanne. Ülesanne peab olema seostav ümbritsevaga ja selle käigus peavad õpilased suutma tuua välja oma senised kogemused, demonstreerima oskusi, neid rakendama ning seejärel vastavad oskused seostada tegelikkuses esinevate väljakutsetega. Samuti on oluline, et õpilased saaks rakendada uusi oskusi ning saaksid vähenevas tempos juhendamist (tellingute printsiip).

Mudel kujutab visuaalset probleemi lahendamist, mis on ringide kujunemise epitsentriks ja allikaks. Täpsele elulisele probleemile järgnevad järjest raskemad ülesanded (jada). Kolmas ring – analüüs määratleb osateadmiste ja oskused ülesannete lahendamisel. Neljas ring- loob strateegia, mida kasutatakse õpilaste kaasamisel probleemi lahendusse ja mis aitavad neid omandada osateadmisi, et probleemi lahendada. Viiendas ehk „disaini ringis“ õppe sisu seostakse õppimise struktuuri ja õppeväljundiga. Viimases- „tootmise ringis“ valmistatakse õppematerjalid lõplikult (Merrill, 2002).

Informaatika õppes saab seda kasutada õppepäeviku loomisel ja enda jaoks püstitatud kõige olulisemate funktsioonide loomiseks. Eesmärk oleks saada enda jaoks suurim kasutus ja funktsionaalsusmugavus, andes ette mõned näidised, mis aitavad õpilast mõistma rohkem kõiki võimalusi, mida tabelarvutus pakub.

 

Ülesandepõhine õppestrateegia (A Task-Centered Instructional Strategy)

Tegemist on struktureeritud õppeprotsessiga, kus lähtekohaks on mõne elulise probleemi lahendus. Protsessi kaasatud õpilased on seotus läbi koostöö, infovahetuse, lahenduste otsimise ja alternatiivsete lahenduste otsimisele kuniks ülesanne on lahendatud. Protsessi saab läbi viia nii grupis kui individuaalselt. Õppeprotsess seob osateadmised ja oskuste omandamise kompleksülesannete sooritamise kaudu.

Lähtekohaks on see, et õpilased omandavad põhimõtted tõsieluliste ülesannete kaudu. Õppurid kasutavad eelmisi teadmisi, mis osutuvad vajalikuks konkreetses kontekstis. Neid oskusi demonstreeritakse ja oskused omandatakse vaatluse teel. Seejärel omandatud oskused rakendatakse ja eesmärk on täidetud kui õpilased suudavad õpitut rakendada igapäevases elus.

Õpe algab kui näidatakse kogu ülesanne püstitust ja kulgu. Näidatakse õpilastele, mida nad saavad teha järgides instruktsioone. Näitlikustamine on selle õppe põhifookuses. Näitlikustamise tõttu mõistetakse paremini ülesannet. Selle käigus vaadatakse läbi kõik ülesande osad, kuid ei minda detailidesse. Sageli jaotatakse ülesanne osadeks ning selle käigus luuakse vastused küsimustele, mis? kuidas?, mil viisil?, mis tulemus?. Igale ülesandele lähenetakse individuaalselt, kuna mõni vajab täpsustust, mõni selgitust ning mõni illustreerimist enne kui saab asuda lahenduse kallale (Merrill, 2007).

Sellist lähenemist saab kasutada koolis loodusõpetuses (näiteks teema: kliima soojenemine). Millised on tagajärjed ja kas ja kuidas nende kulgu saavad õpilased mõjutada. Informaatikas saab seda kasutada powepoint presentatsiooni õppeks. Näiteks reisi planeerimine ja selle kasutamine koolivaheaja ekskursiooniks. Lähenemises saab välja tuua nii graafikud, videod kui excel funktsioonid kulutuste tegemiseks.

 

Kasutatud kirjandus:

1. Merrill, D. (2007). A Task-Centered Instructional Strategy. Journal of Research on Technology in Education,40(1), 33-47.
2. Merrill, D. (2002). A Pebble-in-the-Pond Model For Instructional Design. Performance Improvement,41(7), 39-44.

Kahe ID mudeli võrdlus

KAHE ID MUDELI VÕRDLUS – Teet Uuemõis

Võrdlen oma õppetöös Merrilli kivike-tiigis mudelit Dick & Carey ID mudeliga.

1.Väljundipõhisus

Dick & Carey õppekeskkondade mudel näeb ette õppe jagamise väiksemateks komponentideks.

Õpe on suunatud oskuste ja teadmiste omandamisele ja toetab õppeväljundit.

Dick & Carey mudel on jaotatud 10-ks komponendiks ja selle lähtekohaks on üldiste eesmärkide seadmine ning lõppeesmärgiks on sõnastada õpitulemused ja omandatavad oskused. Oluline on võimalikult täpselt ära määratleda lõpptulemus (Pappas, 2007).

Oluline kuidas me suudame õpikäigus määratleda kriteeriumid, neid kontrollida ja ette valmistada ning hinnata tulemusi. Merrilli kivike-tiigis mudel loob laia põhise , kompleksse ja õppurite poolt reaalsete ülesannete seostamisega igapäevase eluga, mille tulemusel on püstitatud teemal suur rakenduslik väärtus (Merril, 2007). Seetõttu on Merrilli kivike tiigis mudel hästi rakendatav projektpõhises õppes.

2. Enesejuhitava õppe kujundamisel on minu meelest väike eelis Merrilli kivike tiigis mudelil. Siin sõnastatakse konkreetne probleem ja seda seostatakse õppekäigus õpituga, reflekteeritakse (Laanpere, 2014).Merrilli kivike tiigis mudelis teostatav taanduv toestamine (ingl.k. scaffolding) loob head eeldused iseseisvaks ja motiveerituks õppeks

Dick ja Carey mudel on paratamatult piiratud kriteeriumitega ning eesmärgiks on teatud standarditel põhineva lõpptulemuse loomine. See tähendab, et õpilane siin mudelis on pigem läbib „kriteeriumite masinavärgi“ ja tegemist on õpetaja oluliselt suunavama rolliga võrreldes Merrilli kivike tiigis mudeli puhul. Seega on Dick & Carey mudel küllaltki beheivioristlik, seevastu Merrilli kivike tiigis mudel konstruktivistlik.

3. Individuaalse/personaliseeritud õppimise teostamine: Dick & Carey mudel baseerudes kindlatele standarditele ja kõike seda üle kontrollides, annab küllaltki täpse vastuse selle kohta, kas üksik õppur vastas standarditele või mitte ja mis hinde ta sa, seega on tegemist küllaltki personaliseeritud õppeha. Merrilli kivike tiigis mudelis on oluliselt rohkem ruumi sotsiaalsusele, reflektsioonile ja arengule (kergemalt raskemate probleemide lahendamiseks).
4. Rakendatavus e-õppe kursuste disainimisel formaalhariduses: Dick & Carey mudel on hea mitmesuguste kvalifikatsioonide ja kutsestandardite vastavuse kontrolliks. Samuti saab seda kasutada mõõdetava eesmärgi saavutamiseks. Samuti on ta sobilik erinevate oskustasemete loomisel ja hindamisel. Merrilli kivike-tiigis mudelit saab rakendada projektide koostamisel ja rühmatöödes. Siiski on seda oluliselt raskem piisava täpsusega kontrollida ja määratleda, kas õppur on võimeline minema üle ühelt etapilt teisele.
5. Rakendatavus informaalse õppe kavandamisel: Dick & Carey mudeli puhul on siin raskendatud. Seda annab parandada kui õpilased ise oleksid võimelised sõnastama konkreetsed lõppeesmärgid, kuid kahtlen kuivõrd objektiivsed on nad hindamiskriteeriumite valikul ning tõlgendamisel. Sotsiaalne pool on Dick & Carey mudelis oluliselt väiksema osakaaluga kui Merrilli kivike tiigis mudelis ehkki mitte täielikult välistatud. Näiteks interaktiivne keeleõpet annab teatud sotsiaalsete sugemetega läbi viia (näiteks keeleõpe koos interaktiivsete vestlustundide, kontrolltöödega), ometi jääb vajaka sotsiaalsest rollist, mis on hädavajalik motivatsiooni ja teema laiapõhilisuse käsitlemise seisukohast.

 

Kasutatud kirjandus:

1. Laanpere, M. (2014). Õppediaini alused: sissejuhatus kursusesse. Loetud aadressilhttp://edidaktikum.ee/et/node/1407
2. Merril, D. (2007). A Task-Centered Instructional Strategy. Journal of Research on Technology in Education,40(1), 33-47.
3. Pappas, C. (2007). The Dick and Carey Instructional Design Model. Loetud aadressil http://www.slideshare.net/CPappasOnline/the-dick-and-carey-instructional-design-model