Tehnoloogia ja innovatsioon

Vastus küsimusele:

https://ifi7056.wordpress.com/kursuse-uued-teemad/8-hinnangu-uuringud-haridustehnoloogias/

Esmalt võtan endaga kaasa innovatsiooni liigid:

  • tooteinnovatsioon (nt. tahvelarvutid, nutitelefonid, sensorid),
  • teenuse innovatsioon (nt. mobilised app-id, sotsiaalsed teenused),
  • protsessi innovatsioon (nt. uued õpetamismudelid),
  • organisatsiooniline innovatsioon (nt. uuendused organisatsiooni teadmusloome protsessis,
  • kooli viimine pilvetehnoloogiatele),
  • turundusinnovatsioon (nt. sotsiaalmeedia kaudu turundamine – viirusturundus jms)

Oma õpingukaaslastest tunnistaksin üheks innovaatilisemaks Jaanika oma, kelle töö meenutas mulle enim innovatsiooni difusiooni (hajumise) mudelit (Rogers, 1962) (innovation diffusion model), mis kirjeldab innovatsiooni omaksvõttu kollektiivse süsteemi seisukohast. Innovatsiooni difusiooni mudel selgitab, kuidas ja miks ning mil määral uued ideed ja tehnoloogiad levivad kultuuride kaudu. Teooria kohaselt levitatakse innovaatilise tehnoloogia (1) kohta käivaid subjektiivseid sõnumeid (2) sotsiaalse süsteemi (3) erinevate kanalite (2) kaudu ja lisaks eelnevalt nimetatud teguritele on oluline mõjutegur ka omaksvõtmiseks kuluv aeg.

Antud postituses Jaanika käsitlesWorld Usability Day (WUD, ülemaailmne kasutatavuse päev) 2014 konverentsi Tallinnas.  Jaanika kirjutab:

„Virtuaalses ruumis hargnes reaalse konverentsiga samaaegselt mitu tegevusliini: esiteks oli see integreeritud Twitteriga, nii et hashtagi #wudtallinn abil said osalejad postitada säutse oma mõtete, küsimuste ja kommentaaridega ning jälgida ja kommenteerida teiste säutse. Ka ürituse moderaator jälgis kogu aeg postitusi ja esitas postitustes esile kerkinud küsimusi konverentsi esinejatele“. Siin levitatakse innovaatilise tehnoloogia abil subjektiivseid sõnumeid.

„Teiseks rakendati osalejate kaasahaaramiseks mängustamist: publik jagati LiveCube’i abil võistkondadeks, kelle eesmärgiks oli postitada teistest meeskondades rohkem säutse. Peab tunnistama, et kohati oli isegi raske vahet teha, kumb domineerib – kas füüsilises reaalsuses toimuv konverents või selle virtuaalne peegeldus LiveCube’is“. Siin sotsiaalne süsteem lävib erinevate kanalite kaudu ning tulemuseks on uus kollektiivne teadmus.

„WUD konverentsi puhul lubas LiveCube’i keskkonnas jooksev säutsude voog üksikul osalejal märgata ja õppida rohkem tänu teiste tähelepanekutele, fotodele ja kommentaaridele. Samuti pakkus see võimalusi aruteluks ning eri tõlgenduste esiletulekuks“.

Katsetused ja areng toimuvad siin erinevates suundades ning koonduvad uued ideed (Geels, 2002). Jaanika sõnul tekkis  ka tugevam kogukonna tunne, mis ajendab dialoogi panustama pigem sisukat ja teistele kasulikku infot.

Antud õpistsenaariumi saab rakendada koolis, kuid teema peaks olema võimalikult palju õpilasi haarav (kooli vägivald, narkootikumid, õpilaste vahelise suhted, suhtumine religiooni). Lisaks on siin vajalik õpilaste teatav informeerimine, kindlate mängureeglite kokku leppimine (eneseväärikusest lähtuvalt) ning kooli IKT vahendite võimaluste välja selgitamine. Kindlasti tekib kooli õpilastel tervikuna oluliselt suurem kaasahaaratuse tunne ning areneb välja väitluskultuur.

Enda õpistsenaariumist pean innovaatilisemaks MOOC-i kasutamist Eliademy õpikeskkonnas Ipad-i õppel. Siin saavad õpilased esitada webinaris küsimusi, mis tähendab, et õpetajast juhitud beheivioristlike sugemetega loeng muutub vahetevahel dialoogiks. Lisaväärtuse webinarile annab see, et loengus saab esitada küsumusi ning mitte lektor, vaid loengust osavõtjad, saavad jagada küsimustele vastuseid. Seega on webinar nii õpilaselt-õpilasele kui õpetajalt- õpetajale teadmiste konstrueerimise keskkonnaks. Webinarid salvestatakse videodena, seega saab hiljem neid vaadata, mis tähendab, et teadmise saavutamine pole ajas ja ruumis piiratud.

Antud kursust on hea selgitada kohanemise tehnoloogia mudeli seisukohalt (Moore, 1991). Ehkki kursuse loojad on tavaliselt innovaatorid, siis suudavad nad aktiveerida visionäärid ja pragmaatikud, kes soovivad olemasoleva tegevuse efektiivsuse tõusu. Ennast pean pigem pragmaatikuks, kes ei taha olla katsejänes, kuid loodetav tegevuse efektiivsuse tõus teeb jänesest väikese tiigripoja, kes usub, et kutsikapõlve mäng on millegi suurema algus.

Koolis võiks õpetaja anda lisapunkte või suisa arvestuse oma ainega seotud kursuse läbimiseks. Kindlasti tuleks vastava õppe läbinul teha refleksioon kursusest, et teised õpilased oleksid taolistest uuendustest teadvustatud ning ka nendel oleks võimalus uuendustega eksperimenteerida.

Kasutatud kirjandus:

Pata, K. (2015). Kursuse Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon (ajaveebipostitus).

Tehnoloogia kui muutuste kujundaja. Loetud aadressil: https://ifi7056.files.wordpress.com/2013/12/loeng8.pdf

Hirv, J. (2015). Kursuse Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon (ajaveebipostitus).

Loetud aadressil: http://www.jaanikahirv.com/liitreaalne-opikogemus-wud-konverentsilt/

Uuemõis, T. (2015). Kursuse Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon (ajaveebipostitus). Loetud aadressil: https://hoorada40.wordpress.com/2015/03/01/konnektivistlik-opistsenaarium/

Advertisements

1 thought on “Tehnoloogia ja innovatsioon

  1. Pingback: Innovaatiliste õpistsenaariumite juurutamise tagasiside | Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s