Vastus küsimusele:
https://magtooseminar.wordpress.com/2015/02/11/esimene-ulesanne-probleemipustitus/
1. Probleempüstitus. Juba kolmanda kooliastme lõpuks peavad õpilased otsustama, kas minna edasi gümnaasiumi või valida kutseõpe. Varem tuleb õpilastel valida kitsa või laia matemaatika , täiendava võõrkeele või mõne huvialaringi kasuks. Kõik eelpoolnimetatud otsused peaksid viima läbimõeldud edasise õppetöö ja karjääri valiku otsuseni, millest olulisemad on põhikooli lõpus gümnaasiumi või kutseharideuse vahel ning gümnaasiumi lõpus kõrgkooli eriala valik. Samas pole selleks õpilased sageli valmis ning vajavad otsustamisel abi.
Õpilase õpivalikute otsustamise protsessi võrdsed osapooled on jaotunud nii lapsevanema, klassijuhataja, aineõpetajate kui õpilase enda vahel, kuid osapoolte vastutus pole selgelt ära jaotatud. Hetkel tehakse 9.klassi lõpus karjääri puudutavad otsused paljuski klassijuhataja arenguvestluse ja soorituste ning hinnete alusel.
Samas juba 1.klassist alates teevad lapsed erinevaid iseseisvaid ülesandeid, mis kogunevad tihti sahtlisse. Samas kujunevad inimese huvid ja harjumused välja juba 1. kooliastmel, mis tähendab, et ka lihtsamad ja algelisemad tööd vajavad talletamist, tekitamaks nii emotsionaalset õhinat tulevikus tehtule tagasi vaadates kui mõistes, mida tuleviku tarvis antud töö esindas. Erinevates kooliastmetes sooritatud tööd näitavad, millised on õpilase tugevamad küljed, potensiaalsed huvid, arendamist vajavad aspektid, andes eelduse nii karjääri planeerimisel kui ka huviringide valimisel, kuid seda eeldusel, et need on süsteemselt dokumenteeritud ja mõtestatud.
E-portfooliost räägitakse peamiselt professionaalse arengu kontekstis ning vahendina, mis toetab õppimist ning arengut. Üldhariduskooli kontekstis on e-portfoolio rakendamist Eesti kontekstis uuritud vähe, näiteks on rakendatud vahendit loovtöid toetava vahendina õpiloode koostamisel (Laup, 2011) või hindamisvahendina (Ainjärv, 2010). Tihti kasutatakse üldhariduskoolides e-portfoolio lahendust klassi loovtööde esitlemise kogumina, vähem pidevat arengut esitleva lahendusena.
Kasutades e-portfooliot üldhariduskoolis teises kooliastmes erinevate materjalide (esseed, referaadid, tasemetööd, spordisaavutused, kunsti- ja muu käelise tegevuse tulemused), aga ka vabatahtliku töö, vabaaja ja hobiga seotud materjalide talletamiseks, võimaldaks ulatuslikuma ülevaate loomist, mille alusel saab õppija oma tuleviku suundumisi varem hinnata ja edasist õpet teadlikumalt planeerida. See võimaldaks ka koolil ning lapsevanematel suunata õpilast tõendusmaterjalide põhiselt, mitte vaid tuginedes hinnetele.
2. Seos teoreetilise baasiga. Konnektivistlik lähenemine, mis rõhutab inimestevaheliste sidemete ja võrgustike rolli õppimises. Selle järgi on õppimine protsess, mis leiab aset muutuvas keskkonna ning ei ole täielikult indiviidi kontrolli all. Fookuses on arenemine ja eneseaktualisatsioon Carl Rogersi põhjal, mis baseerub (avatusele, enda avamisele), aktsepteerimisele (tingimusteta positiivne suhtumine) ja empaatiale. Konnektivistlik- konstruktivistlik õppepraktika, David Kolbi teooria õpianalüüsist (loovus, eksperimenteerimine ja hoiakute ümberkohaldamine).
E-portfoolio on haridusvaldkonnas abiks ka õpetaja profesionaalse arengu teostamisel ja toetab nii formaalset kui informaalset õpet. (Atwell, 2007. David Kolbi (1984) kogemusliku õppe käsitlus on E-portfoolio aluseks.
3. Töö tulemus, mõju ja uus teadmine. Töö tulemusena valmib e-portfoolio lahenduse kontseptuaalne disain, mis toetab õpilase pidevat tööde dokumenteerimist ja tagasisidestamist karjäärivalikute tegemisel ning huviringide planeerimisel. Keskkonna uudsus seisneb semantikas, mis seob kasutaja poolt loodud sisu vastavate karjäärivõimaluste ja huviringidega. Keskkond põhineb avatud lähtekoodiga vabavaralisel keskkonnal (näiteks ELGG). Töö tulemuste osaks on evalveeritud lähtestsenaariumid (gümnaasiumi valik, kutseala valik, huvialade valik). Töö tulemus aitaks õpilasel luua järk-järgulist arusaamist oma põhikooli lõpu valikuks ja on hoovaks edasisel karjääri planeerimisel.
4. Märksõnad. E-portfoolio, enesejuhtimine, elukestev õpe, karjääri planeerimine, evalvatsioon, õpistsenaariumid, konnektivism
Kasutatud kirjandus:
Ainjärv, K. (2010). Põhikooli informaatika õpitulemuste hindamine e-portfoolio abil (magistritöö)
Atwell, G. (2007). e-Portfolios – the DNA of the Personal Learning Environment? Journal of e-Learning and Knowledge Society, 2(1), lk 39-61.
Kolb, D.(1984). Experiental Learning: Experience as the Source of Learnind and Development. Prentice Hall, Inc., Englewood Cliffs, N.J.
Laup, K. (2011). Üldpädevuste hindamine digitaalsel jutustusel põhineva portfoolio abil (magistritöö)
hoorada40 